Milline eestlane oskab elada kartulita. Ausalt. Ma ei tea millega laual tühja kohta täita. Riis. Makaron. Kartul. Üks nendest käib eestlasele arusaadava söögikorra juurde.
Otsustasin liigitada kartuli köögiviljaks. Köögivili sobib ju lekkiva soolega inimese toidulauale.
Või? Kartul tundub olevat selline mida igaüks peab katsetama. Sõin. Kõht läks ebameeldivalt täis. Gaasid. Hakkasin uurima kõike kartulist. Mis selgub.
Veel harivat lugemist inglise keeles.
Pärast kõike loetut. Kartul jääb menüüst välja. Esialgu vähemalt.
Täna sain laktoostalumatuse testi tulemused: laktoositesti vastus ebaselge 1,3.
Synlab selgitab. Laktoosikoormusele järgnev plasma glükoosisisalduse tõus algväärtusest:
Otsustasin liigitada kartuli köögiviljaks. Köögivili sobib ju lekkiva soolega inimese toidulauale.
Või? Kartul tundub olevat selline mida igaüks peab katsetama. Sõin. Kõht läks ebameeldivalt täis. Gaasid. Hakkasin uurima kõike kartulist. Mis selgub.
Probleem kartuliga. Glükoalkaloidid α-solaniin ja α-sakoniin.
Glükoalkaloidid (GA) α-solaniin ja α-sakoniin on kartulis leiduvad looduslikult toksilised ühendid, mis moodustavad 95% kõigist kartulimugulais esinevatest glükoalkaloididest. GA on peamiselt kartulikoortes ja peridermis. Kõige rohkem GA-d on leitud peridermis. GA-sisaldus koortes on kaks korda suurem kui kogu mugulates ja viis korda suurem kui sisus (Frydecka-Mazurczyk, Zgórska, 2000). GA toksiline doos inimesele on 2–5 mg/1 kg kehakaalu kohta. Inimeste tundlikkus GA suhtes on väga erinev. Arvatakse, et suure GA-sisaldusega kartulite söömine raseduse ajal kahjustab loote arengut ning võib tekitada seedehäireid ja närvikahjustusi. Samuti on ta kahjulik loomadele. α-sakoniin on toksilisem kui α-solaniin ning ka suurema teratogeense mõjuga. Rahvusvaheliselt peetakse α-sakoniini ja α-solaniini summaarselt lubatud sisalduse piirnormiks kartulimugulates 200 mg/kg toormassis (Ilmoja, Reinik, 2000). Uurimistöö viidi läbi 1999. aastal.Probleem kartuliga. Kõrge Glükeemiline indeks.
Glükeemiline indeks (GI) näitab seda, kui kiiresti suhkur verre imendub. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud põhjustavad kiiret veresuhkru tõusu. Madala glükeemilise indeksiga toidud tõstavad veresuhkrutaset aeglaselt ja vähem, sest organism seedib neid kauem. Puuviljasuhkru ehk fruktoosi ja täisteraodra GI on näiteks 20, küpsetatud kartulil aga 98. Mida vähem veresuhkru tase päeva jooksul kõigub, seda parem.Veel harivat lugemist inglise keeles.
Pärast kõike loetut. Kartul jääb menüüst välja. Esialgu vähemalt.
Täna sain laktoostalumatuse testi tulemused: laktoositesti vastus ebaselge 1,3.
Synlab selgitab. Laktoosikoormusele järgnev plasma glükoosisisalduse tõus algväärtusest:
- > 1,7 mmol/l- normaalne
- 1,1-1,7 mmol/l- diagnostiliselt ebaselge
- < 1,1 mmol/l- laktaasi puudulikkus
Luuka evangeelium 4 ptk. Eesmärk armastada
Kui Jeesus oli sünagoogist lahkunud, läks ta Siimoni (hiljem kutsutakse Peetruseks) majja. Siimoni ämma vaevas kõrge palavik ja Jeesusel paluti midagi tema heaks teha. Jeesus kummardus naise kohale, hurjutas palavikku ja sel läks palavik ära. Naine tõusis kohe üles ja hakkas neile toitu valmistama. Päikeseloojangul toodi Jeesuse juurde inimesi, kes kannatasid mitmesuguste haiguste käes. Ta pani käed nende kõigi peale ja tegi nad terveks. Samuti tulid paljudest välja deemonid, kes kisendasid: „Sina oled Jumala poeg!” Kuid ta sõitles neid ega lubanud neil rääkida, sest nad teadsid, et ta on messias.
Mmm. Jeesus mitte ainult ei rääkinud väega. Tal oli väge, et tegutseda hommikust õhtuni. Häda siin. Vajadus seal. Kannatused ümberringi. Kust ta vägi tuleb? Ilmselt mitte toidust. Oli ka aeg kus ta oli 40 päeva söömata. See ei teinud teda väetuks.
"Jeesus ütles neile: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahet, kes on mu läkitanud ja viin lõpule tema (Jumala) töö." Jh 4:34
Aaa. Jeesusele annb jõu eesmärk. Eesmärk viia lõpule töö. Töö, armastada inimesi. Isegi kui see armastus tähendab oma elu jätmist.
Miks ma teen mis ma teen. On mul eesmärk. Olen ma valmis midagi selle nimel jätma?
Pean selle üle mõtlema
Kommentaarid
Postita kommentaar